Novembris kogutakse põtrade bioproove ja mõõdetakse sarvi

Tuletame meelde, et vähemalt 80%-lt enne 1. novembrit kütitud põtradelt tuleb koguda ja ülevaatuseks esitada alalõualuu. Erinevalt eelnevatest aastatest ei pea ülevaatuseks enam esitama kütitud põdrapullide sarvi, kuid pullidelt kogutud alalõualuude saatelehele tuleb täiendavalt märkida isendi sarveharude arv ja sarvetüvikute ümbermõõt mõlema sarve kohta eraldi, sarvede laius ning sarve tüüp.

Jahihooaja teises pooles (novembris-detsembris) kütitud isenditelt alalõualuid (v.a põdralehmad kellelt kogutakse sigimiselundkond) ja sarvede mõõtandmeid enam ei koguta. Kütitud põdralehmade sigimiselundkondade kogumine jätkub varasemaga võrreldes samas mahus ja samade põhimõtete alusel. Sigimiselundkond – emakas koos munasarjadega tuleb võtta ühelt lehmalt 5000 ha jahimaa kohta ajavahemikus 10. oktoobrist kuni jahihooaja lõpuni kütitud isenditelt. Põdralehmadelt, kellelt kogutakse sigimiselundkond, tuleb vanuse määramiseks olenemata küttimise ajast kindlasti võtta ka alalõualuu.

Lugupidamisega,

Mtü Ida-Viru Jahimeeste Selts

Pruunkaru küttimine 2018/2019 hooajal

Keskkonnaamet kehtestas 2018/2019 küttimismahu, mille kohaselt võib Ida-Virus küttida tänavu aasta 14 pruunkaru.

16.10.2018 seisuga on Ida-Virumaal kütitud hetkel 14st karust 12.

Küttida on veel 2 pruunkaru.

 

Karu on küttinud järgmised jahtkonnad:

Kohtla-Nõmme, Auvere, Anguse, Kurtna, Oonurme, Alajõe, Kiikla, Voka, Avinurme, Maidla, Mäetaguse, Remniku

 

Lugupidamisega,

Mtü Ida-Viru Jahimeeste Selts

Ida-Virumaal tänavu hunte ei kütita.

Keskkonnaamet kinnitas hundi esmaseks küttimismahuks 74 isendit.

Hundijahi eesmärgiks on ohjata huntide arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele.

Esimesel novembril algab hundijahi hooaeg, mille esimeses etapis tohib küttida 74 hunti. „Jaht on suunatud eelkõige rohkete kiskjakahjustustega piirkondadesse ning vähem suurematel loodusmaastikel asuvatele hundikarjadele. Selliselt majandades saab paremini tagada hundi asurkonna soodsa seisundi säilimise ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.

Kahjustuste paremaks ohjamiseks ja arvukusnäitajate saavutamiseks on huntide küttimismaht jaotatud 18 ohjamisala vahel. Küttimismahtude määramisel ja ohjamisalade jaotusel on aluseks Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepanek ning Keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. Lisaks on arvestatud maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid küttimise korraldamise osas. Huntide arvukuse ohjamise peamiseks eesmärgiks on tagada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobilike elupaikade vahel.

„Kuna jahihooaja alguses ei ole veel täit ülevaadet hundi tänavuse aasta juurdekasvust, siis vajadusel korrigeerime küttimismahtusid jooksvalt vastavalt laekuvatele seireandmetele. Oluline roll on siin ka jahimeestel, kellelt ootame infot kütitud isendite ja jäljevaatluste kohta. Nende andmete alusel saab Keskkonnaagentuur hinnata huntide juurdekasvu ning teha meile ettepaneku küttimismahu muutmiseks,“ selgitas Aimar Rakko.

Möödunud aasta seireandmete ning küttimissurve jaotuse põhjal prognoositakse hundi arvukuse mõningast langust ning seda eelkõige Kesk-Eestis. Languse peamisteks põhjusteks peetakse möödunud jahiaasta kõrget küttimissurvet. Konkreetsed tulemused arvukuse ja piirkondliku jaotuse kohta peaks selguma talve hakul pärast vaatlusandmete laekumist.

Hundi tekitatud kahjustuste arv on võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra suurenenud. Oktoobri keskpaiga seisuga on hundid tänavu murdnud 762 lammast, 16 kodukitse ja 8 veist. Maakonniti on kiskjakahjude esinemine erinev: hundid on murdnud lambaid enim Raplamaal, Saaremaal ja Võrumaal, väikesed kahjud esinesid Lääne-Virumaal ja Põlvamaal ning täielikult puudusid kahjustused Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Läänemaal.

Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 114 hunti lubatud 117-st.

Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.

Mida teha märgistatud linnuga?

Kõigist rõngastatud lindude tabamistest (leitud surnult, püütud ja vabastatud, leitud jäänused jne) teatada Matsalu rõngastuskeskusele:

http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid-tegevused/lindude-rongastusinfo-ja-vaatlused

Mtü Ida-Viru Jahimeeste Selts

Kontakt

Ida-Virumaa Jahimeeste Selts MTÜ

Aadress: Jõhvi, Oru 1a

telefon: 33-56512

e-post: ida.virujs@gmail.com

avatud T-K-N 09:00 - 15:00

Panga rekvisiidid

Mtü Ida-Viru Jahimeeste Selts

EE092200001120022462

Asukoht kaardil

 

Back to Top