Valminud aastaraamatust leiab ülevaate jahindusest 2019. aastal

Valmis on saanud aastaraamat 2019, mille seest leiab sündmusi kui ka statistikat möödunud aasta kohta jahinduses.

2019. aastal väljastati välisriigi kodanikele kokku 3190 jahitunnistust. Võrreldes 2018. aastaga on välisriigist tulnud jahimeeste arv umbes 3% kasvanud, kuid tendents, võrrelduna 2015. aastaga viitab siiski välisriigist saabuvate jahimeeste vähenemisele. Eesti kodanikele väljastati uusi jahitunnistusi 248.

Kõige enam jahimehi Eestis on vanuses 40‒65 aastat. Jätkuvalt näitab kasvutrendi naiste osakaal jahimeeste hulgas. Alatest 2015. aastast on naisküttide arv suurenenud 117 isiku võrra, jõudes 2019. aasta lõpuks 450 inimeseni.

Jahihooajal 1.03.2019-29.02.2020 väljastati Jahise infosüsteemist 15 896 jahiluba. Nendest väikeulukilube 4110 ja suurulukilube 11 786. Võrreldes eelmise hooajaga on väikeulukilubade väljastamine kasvanud 301% ja suuruluki lubade väljastamine 224%. Ulukiseireandmete sisetamise süsteemi võtsid kasutusele mitmed uued maakonnad ning see on tänaseks suure hooga käima läinud. 2019/2020. jahihooajal sisestati 7611 vaatlust. Kõige enam sisestati karuvaatlusi. Võrreldes eelmise jahihooajaga kasvas sisestuste arv 276%. Täna kasutab Jahise keskkonda 205 jahipiirkonda. Ulukuseire andmete kogumiseks kasutab jahist 186 jahipiirkonda ja jahilubade väljastamiseks 128 jahipiirkonda.

Keskkonnainspektsioon alustas 2019. aastal 20 menetlust jahiohutuse nõuete rikkumise alusel ja see on üle kolme korra enam kui aasta varem. Kõigist jahiseaduse rikkumistest moodustasid jahiohutuse rikkumised 17%, mis on samuti märksa rohkem kui aasta varem.

Sigade Aafrika katk (SAK) ei ole meie metsadest siiani veel kadunud. Siiski väheneb nakatunud metssigade arv järk-järgult. Kokku uuriti SAKi tunnuseid 4836 metsseal, neist 82 olid positiivsed (viirus+antikeha). SAK viirus tuvastati ainult kuuel loomal: Ida-Virumaal 4, Saaremaal 1 ja Läänemaal 1. 2018. aastal oli katkutunnustega isendeid 276, 2017-ndal 866, 2016-ndal aga 1568. Võrreldes 2014. aastaga, mil SAK jõudis Eestisse, on metssigade arvukus meie metsades vähenenud üle 6 korra. SAK positiivsete metssigade arv on jäänud sellel aastal alla kolme protsendi uuritud metssigadest. Enim katkujuhtumeid Eestis oli 2019. aastal Harju- ja Saare maakonnas.

Juba ajalooks saanud 2019. aasta oli ulukitele maanteede ületamisel mõnevõrra väiksemate kadudega, seda just põtra silmas pidades. Kui 2018. aastal on kirja pandud 407 juhtumit, siis 2019. aastal vähenesid need pea poole võrra, peatudes 221 isendi juures. Metskitsede kokkupõrked sõidukitega olid aga kõige arvukamad – rekordaastale kohaselt 4884 isendit, 2018. aasta 4408 asemel. Maakondade arvestuses ei saa ka selles kurvas statistikas Harjumaast keegi mööda, kirja sai 902 kokkupõrget. Läbi aastakümne on kevadine tallede hukkumine ühe kuu kohta kõige massilisem. Kokkupõrgete arv tõuseb taas sügisel, eelkõige intensiivsema küttimishooaja tõttu, mis paneb liikuma pea kogu ulukiressursi.

Riigimetsa Majandamise Keskus esitas üheksale jahiühendusele kahjunõude 2019. aasta jooksul riigimetsas 23,5 ha tekkinud oluliste ulukikahjustuste eest, kus RMK-l tuleb kultuure täiendada või uuesti uuendada. Võrreldes eelmise aastaga on esitatud kahjunõuete pindala vähenenud üle kolme korra, vähenedes 23,5 hektarini. Aastas lisandunud ulukikahjustuste pindala riigimetsas on aasta-aastalt vähenenud, olles 2019. aastal ca 780 ha.  Oluliste kahjustuste pindala on jäänud samasse suurusjärku, 430 ha. Põhiliseks metsakahjustajaks on jäänud põder (87% juhtudest). Riigimetsa noortes metsades arvel olevate oluliste ulukikahjustuste pindala 2019. aasta lõpus oli 3742 ha, millele RMK-l tuleb metsakasvatuslikult olulist tähelepanu pöörata. Võrreldes oluliste kahjustuste olemit (noortes metsades näitab minimaalset langust) ja ulukikahjustuste lisandumist noortes metsades (langustrendis) võib kokku võtta, et ühelt poolt on kahjustuste olem vähenenud likvideeritud ulukikahjustuste tõttu, kuid teisalt on vähenenud ka registreeritud kahjustuste pindala.

2019. aastal mõõdeti taas Eestis jahitrofeesid. Kui 2017. aastal oli kataloogis 1571 trofeed, siis nüüd kogunes medaliväärseid juba 1933 ‒ seda eelkõige tänu piirkondlikele mõõtmistele Saaremaal, Põlvas ja Tallinnas. Huvitav on see, et ligi poole võrra on tõusnud metskitsede (2017 – 434 vs 2019 – 855) ja punahirvede (2017 – 230 vs 2019 – 419) trofeede arv. Samas mahus on aga vähenenud põtrade (2017 – 221 vs 2019 – 115) ja metssigade (2017 – 220 vs 2019 – 108) trofeede arv, aga ka suurkiskjate trofeede arv.

Valdav enamus (1982 uudist) jahinduse meediakajastusi oli online– ehk veebimeedias. Rohkelt kajastust leidus ka piirkondlikes ajalehtedes, eriti aktiivsed on olnud Saaremaa (196 kajastust) ja Pärnumaa (189 kajastust) ajalehed. 2019. aastal kajastas meie teateid enim Maaleht. Aktiivselt on meid kajastatud ka Raadio Kuku ja Õhtuleht ning piirkondlikud veebiväljaanded. Valdav osa kajastustest olid neutraalsed (~64%), positiivset oli ~25% juhtudest ning negatiivset ~11%.

Ka Facebook on aastatega populaarsust kogunud ning sealsed teated kõige kiiremini tavalugejani jõudnud. EJSi Facebooki jälgijate arv on jätkuvalt tõusutrendis, 2019. aasta lõpuks kogunes sinna 6667 jälgijat. Seega lisandus aastaga 580 inimest.

Loe aastaraamatut lähemalt SIIT.

Kontakt

Ida-Virumaa Jahimeeste Selts MTÜ

Aadress: Jõhvi, Oru 1a

telefon: 33-56512

e-post: ida.virujs@gmail.com

avatud T-K-N 09:00 - 15:00

Panga rekvisiidid

Mtü Ida-Viru Jahimeeste Selts

EE092200001120022462

Asukoht kaardil

 

Back to Top