Mtü Ida-Viru Jahimeeste Seltsi volinike erakorraline koosolek
2. Detsembril 2017 toimub Mtü Ida-Viru Jahimeeste Seltsis volinike erakorraline koosolek.
Koosoleku eesmärgiks on ennetähtaegselt tagasi kutsuda praeegune juhatus, juhatuse
liikmete arvu kehtestamine, uue juhatuse ehk uute juhatuse liikmete valimine.
Koosolek toimub Oru 1a, Jõhvi, Ida-Viru JMS majas algusega kell 10:00
Lugupidamisega,
Mtü Ida-Viru Jahimeeste Selts
Bioproovide kogumine ja sarvede mõõtmine 2017 a.
Esmaspäev, 20. November
Kell 8 toimub Ida-Virumaal Ida-Viru Jahimeeste Seltsi majas (Oru 1A, Jõhvi linn) põtrade bioproovide kogumine ja sarvede mõõtmise päev. Kontakt: Egert Malts, tel 5332 1325, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Üleriigiline jahirahu väljakuulutamine toimub sel aastal Jõgevamaal
Üleriigilise jahirahu väljakuulutamine toimub sel aastal 15. detsembril Kuremaa lossis Jõgevamaal.
Jahirahu kuulutatakse välja Kuremaa lossi trepil kell 19.
Pärast jahirahu tseremooniat toimub lossis õhtusöök ja saab osa meelelahutusprogrammist.
Esinevad tantsuansambel Mesipuu ja meesansambel Mehed mandrilt. Õhtut juhib lõõtspillimängija Rauno Koorts.
Osavõtutasu 40 eurot. Lisaks võimalik kasutada majutust (15 eurot koos hommikusöögiga), ujulat ja minispaad.
Osalemisest teavitamine (kuni 11.12) ning lisainfo See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või tel 602 5970.
Jahirahu on Eesti metsades 24., 25. ja 26. detsembril.
Kohtumiseni Kuremaal!
Ida-Virumaal tänavu hunte ei kütita.
Hundijahi eesmärgiks on ohjata huntide arvukust ning seeläbi vähendada hundi põhjustatud kiskjakahjustusi loomapidajatele.
Esimesel novembril algab hundijahi hooaeg, mille esimeses etapis tohib küttida 74 hunti. „Jaht on suunatud eelkõige rohkete kiskjakahjustustega piirkondadesse ning vähem suurematel loodusmaastikel asuvatele hundikarjadele. Selliselt majandades saab paremini tagada hundi asurkonna soodsa seisundi säilimise ja liigi ökoloogilise funktsiooni toimimise, hoidudes seejuures ülemäärastest kahjudest loomakasvatajatele,“ lausus Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.
Kahjustuste paremaks ohjamiseks ja arvukusnäitajate saavutamiseks on huntide küttimismaht jaotatud 18 ohjamisala vahel. Küttimismahtude määramisel ja ohjamisalade jaotusel on aluseks Keskkonnaagentuuri esitatud hundi küttimisettepanek ning Keskkonnaameti kogutud andmed hundi tekitatud kahjustuste kohta. Lisaks on arvestatud maakondlike jahindusnõukogude ettepanekuid küttimise korraldamise osas. Huntide arvukuse ohjamise peamiseks eesmärgiks on tagada Mandri-Eestis 2018. aastaks keskmiselt 20 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumusega sobilike elupaikade vahel.
„Kuna jahihooaja alguses ei ole veel täit ülevaadet hundi tänavuse aasta juurdekasvust, siis vajadusel korrigeerime küttimismahtusid jooksvalt vastavalt laekuvatele seireandmetele. Oluline roll on siin ka jahimeestel, kellelt ootame infot kütitud isendite ja jäljevaatluste kohta. Nende andmete alusel saab Keskkonnaagentuur hinnata huntide juurdekasvu ning teha meile ettepaneku küttimismahu muutmiseks,“ selgitas Aimar Rakko.
Möödunud aasta seireandmete ning küttimissurve jaotuse põhjal prognoositakse hundi arvukuse mõningast langust ning seda eelkõige Kesk-Eestis. Languse peamisteks põhjusteks peetakse möödunud jahiaasta kõrget küttimissurvet. Konkreetsed tulemused arvukuse ja piirkondliku jaotuse kohta peaks selguma talve hakul pärast vaatlusandmete laekumist.
Hundi tekitatud kahjustuste arv on võrreldes eelmise aastaga mõnevõrra suurenenud. Oktoobri keskpaiga seisuga on hundid tänavu murdnud 762 lammast, 16 kodukitse ja 8 veist. Maakonniti on kiskjakahjude esinemine erinev: hundid on murdnud lambaid enim Raplamaal, Saaremaal ja Võrumaal, väikesed kahjud esinesid Lääne-Virumaal ja Põlvamaal ning täielikult puudusid kahjustused Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Läänemaal.
Möödunud aasta jahihooajal kütiti Eestis 114 hunti lubatud 117-st.
Hundijahti on lubatud pidada varitsus- või hiilimisjahina 1. novembrist kuni 28. veebruarini.