15. aprillil algaval jahihooajal tohib Eestis küttida kokku 55 hallhüljest, mis on 1% meil mullu loendatud hallhülge asurkonnast. Hülgejahi eesmärk on ennekõike ennetada ja leevendada hülgekahjusid kaluritele.
Hallhülge küttimismaht on Eestis jaotatud kolme piirkonna vahel – kuni 35 isendit tohib küttida Liivi lahes, 10 saarte põhja- ja läänerannikul ning 10 Soome lahes. Erinevalt varasematest aastatest võib algaval jahihooajal hülgekahjude ennetamise eesmärgil hallhülgeid küttida ka jahipiirkondadega külgnevatel veekogu osadel, mis jäävad väljapoole jahipiirkonda. Kaitsealadel ei ole hülgejaht lubatud.
Kogu Läänemeres elab ligikaudu 30 000 hallhüljest. 2021. aasta kevadsuvisel lennuloendusel loendati Eesti lesilatest kokku 5898 karva vahetavat hüljest, mis on viimase 20 aasta suurim hulk hallhülgeid. „Eesti hallhülge populatsiooni seisund on viimastel aastatel järjest paranenud. Nii nagu eelmisel aastal, on tänavugi lennuloenduste järgi hallhülge arvukus suurenenud eelkõige Saaremaa lääne- ja Hiiumaa põhjaosas,“ ütles Keskkonnaameti jahinduse peaspetsialist Margo Tannik.
Kuna hallhülge populatsioon ei ole ülalmainitud piirkondades paikne ning küttimismahtu on jaotatud paljuski kohalike inimeste huve silmas pidades, on Keskkonnaametil õigus jahiaja lõpuosas küttimismaht vajadusel piirkondade vahel ümber jagada.
Eelnevatel aastatel on Eestis täidetud veerand kuni pool hallhülge küttimismahtudest. Enamik hüljestest on kütitud Liivi lahes Kihnu jahipiirkonnas.
Ida-Virumaal on küttimismaht 3 isendit, ohjamisalasse kuuluvad Kiviõli, Kohtla-Nõmme, Ontika, Voka, Vaivara, Sillamäe ja Narva jahipiirkonnad.