EJS-i juhatus valis liikmete poolt pakutud aasta teemadest välja põdra.
EJS-i presidendi Margus Puusti sõnul võib põtra nimetada meie metsade kuningaks. „Kõik, mis temaga toimub on meile, jahimeestele, äärmiselt oluline. Kui põdral läheb hästi, läheb hästi ka meil ja vastupidi,“ sõnas Puust. „Põdra tulevik ja populatsiooni seisund sõltub väga palju ka kiskjatest ja nende arvukustest. Jahimeestena peame arvestama ka seda, et senistes mahtudes küttimine pole jätkusuutlik,“ lisas ta.
Suurima sõralise ja suurima imetajana on põdra olemasolu meie looduses äärmiselt oluline. Põder tarvitab toiduks taimi ja selle kaudu on tema mõju metsamajandusele suure arvukuse puhul vägagi tuntav. Samas on põder ka ise toiduks kiskjatele, näiteks hundile või karule. Ka jahimajanduslikult on põder äärmiselt oluline uluk. Tihti peetakse teda kogukondliku jahinduse alustalaks. Põdrajahi algus sügisel tähistab ka olulisema jahihooaja algust.
Meie tuntud põdrauurija „Põdra-Jüri“ alias Jüri Tõnisson sõnas, et põder on meie aladel elanud vähemalt sama kaua kui meie või isegi rohkem. „Kindlalt on ta olnud meie ajaloo perioodidel üks inimeste põhilisemaid saakloomi. Temast on saadud mitte ainult toitu, aga ka mitmeid teisi eluks vajalike saadusi. Põder on toitnud aastatuhandeid inimeste kujutlusvõimet ja temast on tehtud kaljujooniseid. Me kõik soovime, et põdral ja temaga seotud kooslustel läheks hästi,“ ütles Tõnisson.
EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe tõdes, et põdra heale seisundile aitaks kaasa kokkulepe metsaomanikega, missugune võiks olla põdra arvukuse vahemik. „Jahimeeste arvates võiks olla põdra arvukus vahemikus 11 000-12 000. See kindlustaks, et populatsioon oleks soodsas seisundis, metsakasvatajad saaks metsa kasvatada, kiskjatel oleks toitu ja jahimehed saaks jahti pidada,“ arvas Vahtramäe.
Põdra-aastal on jahimeestel plaanis teha ettepanek ka põdra seire täiendamise ning ettepanekute osas jahipiirkondadele põdra juurekasvu arvestamiseks.