Ühest mõttest on saanud traditsioon
Neli aastat on seljataga ja ees ootab IDA Karika väike juubeliaasta – viis aastat ühist tegutsemist, võistlemist ja koos olemist.
See, mis kunagi sai alguse ühest mõttest juhatuse koosolekul, on tänaseks kujunenud traditsiooniks, mida ootavad nii jahimehed kui ka korraldajad. IDA Karikas ei ole enam lihtsalt laskevõistlus. Sellest on saanud päev, kus kohtuvad erinevate jahiseltside inimesed, pannakse proovile oma oskused, vahetatakse kogemusi ning veedetakse ühiselt aega.
Selle loo jaoks rääkisime inimestega, kes olid IDA Karika sünni juures, ning praeguse korraldusmeeskonnaga, kes on võtnud ülesande traditsiooni edasi viia.
Ühes ollakse ühel meelel – IDA Karikal on oma kindel koht Ida-Virumaa jahimeeste tegemistes ning selle väärtus seisneb palju enamas kui ainult võistlustulemustes.
Kuidas kõik alguse sai?
IDA Karika idee sündis soovist tuua Ida-Virumaa jahimehed rohkem kokku ning anda neile võimalus oma laskeoskusi arendada ja proovile panna.
Endine IVJS-i juhatuse liige Andres Toomingas meenutab, et mõte oli pakkuda võimalust ka neile jahimeestele, kes ei pea ennast professionaalseks laskuriks.
„Kui mind valiti toona juhatusse, siis minul oli kaks vaadet, millega tegeleda – jahilaskmise ja laskeoskuste arendamine ning trofeede väärindamine ja hindamine maakondlikul tasemel. Mingil juhatuse koosolekul tegin selleks ettepaneku ja käisin välja enda mõtted. Seejärel tegin maakonnas nn uuringu, kes üldse huvitatud on. Protokoll 2-2023 kinnitasime juhatusega, et ma hakkan selle teemaga edasi tegelema ja kuulutame välja kolmeetapilise võistlussarja.“
Endine tegevjuht ja juhatuse esimees Marko Vinni meenutab, et eesmärk oli luua eelkõige maakonna jahimeestele mõeldud laskesari.
„Maakonna eesmärk on maakonna jahimehi ühistegevustega liita ja laskevõistluste läbiviimine kindlasti annab selleks võimaluse. Üle Eesti korraldatakse iga aasta päris palju laskevõistlusi. Meie soov oli korraldada laskesari maakonna jahimeestele, et jahimehed julgeks tulla osa võtma, kartmata seda, et nad peaksid kogenumate laskjatega võistlema. Pigem soovisime korraldada nii-öelda igamehe võistlust, et ka tavalised jahimehed tuleksid ja paneksid ennast proovile.“
Juhatuse liige Veiko Rosi meenutab ideed lihtsalt:
„Ükskord tekkis arutelu, mida võiks teha koos. Ja nii tuli mõte, et võiks korraldada ühise laskevõistluse, mis oleks mõeldud Ida-Virumaa jahimeestele. Sinna saaks tulla need, kes pole kunagi kuskil osalenud – noored ja vanad – ja äkki hakkab neile meeldima.“
Miks oli võistlust vaja?
IDA Karika algne eesmärk oli selgelt sõnastatud: populariseerida laskesporti Ida-Viru jahimeeste seas, parandada jahimeeste laskeoskust ning selgitada välja Ida-Viru täpseim jahtkond.
Samas oli eesmärke veel.
„Üheks eesmärgiks oli maakonna jahimehi ühistegevusega liita ja peamiseks eesmärgiks oli laskeoskuste parandamine. Tegelikult oli mure ka juuniorite puudumine. Esimestel aastatel oli eraldi klass ka juunioritele. Üheks eesmärgiks oli ka uute ja noorte laskjate leidmine ja neile võimaluse andmine,“ räägib Marko Vinni.
Veiko Rosi sõnul oli kõige tähtsam see, et inimesed tuleksid välja ka siis, kui neil varasem võistluskogemus puudub.
„Eesmärk oligi, et tuleksid inimesed välja, kes äkki muidu ei julge või ei taha – eriti noored.“
Esimesed aastad
Esimese võistluse eel ei olnud korraldajatel suuri ootusi.
„Ootused ei olnud suured, sest enamus meie jahimehi paraku kardavad tulla tiiru laskma. Jutumehed ollakse kõvad. Vabandatakse, et mis me ikka nende proffidega võistleme, küll on padrunid kallid jne. Sellepärast sai ka see võistlus kuulutatud nn kinniseks,“ meenutab Andres Toomingas.
Marko Vinni sõnul osales esimesel võistlusel kuus jahtkonda.
„Maakonnas oli enne seda ka teisi erinevaid võistlusi ja võimalusi jahimeestele pakutud ning nendest osavõtt oli alati pigem tagasihoidlik. Üldiselt on maakonnas aktiivsemaid jahtkondi, kes hea meelega välja tulevad, ja vähem aktiivseid. Kui ma õigesti mäletan, siis osales esimesel võistlusel kuus jahtkonda.“
Tagasiside oli siiski positiivne ning sellest piisas, et mõte edasi viia.
„Tegelikult oli küll tunne, et sellest võiks kujuneda iga-aastane traditsioon, sest neilt, kes osalesid, tuli positiivne tagasiside,“ ütleb Andres Toomingas.
Marko Vinni lisab:
„Tagasiside esimese aasta osalejate poolt oli pigem positiivne ja selle najalt sai tookord otsustatud, et jätkame. Lisaks see, et laskmine on jahinduse lahutamatu osa ja hea laskeoskus peaks sellega kaasas käima.“
Nelja aastaga on palju muutunud
Kui võrrelda esimest IDA Karikat tänasega, on kõige silmatorkavam muutus võistluse kasv ja areng.
„Pigem on ta arenenud positiivses suunas ja suuremaks. Siinkohal kiitus tegevjuhile, kes selle üle võttis ja viis uuele tasemele,“ ütleb Andres Toomingas.
Marko Vinni hinnangul on võistluse põhiolemus siiski samaks jäänud.
„Olemuselt ta vist väga palju muutunud ei ole. Kolm etappi, samad lasketiirud ja osalejad on ka enam-vähem samad. Head meelt teeb, et noori ja naisterahvaid on juurde tulnud. Selles mõttes on oma eesmärgi saavutanud see, millise eesmärgi me esimestel aastatel püstitasime.“
Veiko Rosi toob ühe suure muutusena välja auhinnalaua:
„Suurem muutus on see, et auhinnalaud on mega tänu sponsoritele ja tublile tegevjuhi tööle. Ja see, et igal võistluse avamisel on tegevjuht kohal ja oma pühendumisega teistele eeskuju näitab.“
Samuti on aastatega paika loksunud erinevate etappide formaat ja harjutused.
„Aastatega on erinevaid distsipliine proovitud. Nüüd on vist aastatega paika loksunud, millises tiirus milliseid distsipliine läbi viiakse. Esimestel aastatel otsiti seda, kus lasta haavleid ja kus erinevaid kuuli harjutusi – kas jooksev metssiga, põder või VSS. Ühesõnaga, aeg on selle paika loksutanud,“ selgitab Marko Vinni.
Mis peab kindlasti alles jääma?
Kõige olulisemaks peetakse seda, et IDA Karikas jääks maakonna enda võistluseks.
„Pigem jätta see võistlus kinniseks, võib-olla siis erandkorras kutsuda juurde naabreid. Võimalusel jätta võistlus tasuta ürituseks,“ leiab Andres Toomingas.
Marko Vinni sõnul on oluline just võimalus tulla võistlema ilma liigse pingeta.
„See, et see on jäänud maakonna siseasjaks ja võistluseks. Just see on selle võistluse oluline osa – pakkuda kõikidele maakonna jahimeestele võimalust tulla ja panna ennast proovile, kartmata, et sa peaksid väga häbisse jääma. Ja see annab ka noortele võimaluse tulla koos isade ja vanaisadega kätt proovima.“
Veiko Rosi peab oluliseks ka seda, et erinevates tiirudes on erinevad harjutused ning sarja kuulub taldrikulaskmine.
Miks IDA Karikas oluline on?
IDA Karika väärtus ei seisne ainult tulemustes.
„Võib-olla see, et see ühendab meie jahimehi veel rohkem,“ ütleb Andres Toomingas.
Marko Vinni sõnul on võistlus andnud maakonna jahimeestele võimaluse oma laskeoskust parandada ja samal ajal rohkem suhelda.
„On andnud maakonna jahimeestel võimaluse oma laskeoskust parandada ja kindlasti soosinud sotsialiseerimist. Ja vähetähtis pole see, et võistlus on noori laskespordi juurde toonud.“
Veiko Rosi sõnul on oluline, et osaleda saavad erineva vanuse ja oskustasemega jahimehed.
„Suurem väärtus on see, et sellel saavad osaleda meie maakonna jahimehed sõltumata vanusest ja laskmisoskusest ning läbi selle saavad nad tiirus käimise kogemust.“
Kui ühe sõnaga kirjeldada, mida IDA Karikas nelja aastaga endast kujutab, kõlab vastus üsna ühtemoodi: ühtekuuluvus, traditsioon ja ühistegevus.
UUE KORRALDUSMEESKONNA KAKS AASTAT
Kui esimesed aastad panid IDA Karika aluse, siis praegune korraldusmeeskond on pidanud hoolitsema selle eest, et traditsioon edasi kestaks.
Kuidas alustas uus meeskond?
Veiko Rosi esimene mõte oli lihtne:
„Kuidas saaksime osalejaid juurde?“
Rita Vilk nägi eesmärki laiemalt:
„Soov oli korraldada võistlussari, mis liidaks omavahel jahimehi ja pakuks neile ühiselt veedetud aega omavahel võisteldes.“
Üle võeti varasemalt väljakujunenud formaat – kolm etappi, erinevad tiirud ja erinevad harjutused.
„Jätkasime väljakujunenud võistluse formaati ja head tava tuua jahimehed erinevatest seltsidest kokku omavahel võistlema,“ ütleb Rita Vilk
Mis vajas muutmist?
Kõige suuremaks sooviks oli osalejate arvu suurendamine.
Samas ei olnud eesmärk võistlust põhjalikult ümber teha. Pigem tuli senist korraldust järjest paremini ette valmistada.
„Soovisime pöörata rohkem tähelepanu sellele, et kõik võistluspäevad oleksid hästi ette valmistatud,“ ütleb Rita Vilk
Kahe aastaga on korraldajad saanud palju kogemusi.
„Esimese korraga võrreldes teame nüüd palju paremini, millele tuleb tähelepanu pöörata ja mida võistluse sujuvaks läbiviimiseks aegsasti ette valmistada.“
Korraldamise telgitagused
Võistluse õnnestumine ei sünni iseenesest.
Ajakavad, korraldajad, abilised, võistlejate vastuvõtt, võistluse avamine, toitlustus ja auhinnad – kõik need detailid peavad õigel ajal paigas olema.
Veiko Rosi sõnul on oluline lihtsalt võimalikult palju korralduses kohal olla.
Rita Vilk toob suurima väljakutsena välja koostöö:
„Panna paika ajakavad ning saada kõik korraldajad ja abilised õigel ajal ühele lainele, et koostöö ja võistluste korraldus sujuks vigadeta.“
Aastatega on muutunud ka võistluspäeva üldine ülesehitus.
Veiko Rosi toob välja rikkaliku kohvilaua, söögid ja joogid ning tegevjuhi kõne võistluse avamisel.
IDA KARIKA TUGEVUS ON INIMESTES
Üks korduv mõte kõigis intervjuudes on see, et IDA Karika puhul ei ole kõige olulisem ainult laskmine.
„Kõige olulisem on aga see, et Ida Karikast on kujunenud võistlussari, mis toob inimesed kokku – võistlusmoment on küll tähtis, kuid sama oluline on hea seltskond ja ühine tegutsemine,“ ütleb Rita Vilk
Veiko Rosi sõnul on sellest kujunemas kogukond, kus saab vabalt suhelda ja kohtuda.
Erinevate jahiseltside inimesed saavad omavahel tuttavamaks, vahetavad kogemusi ning loovad uusi kontakte.
„Kuigi võistlusel ollakse konkurendid, jääb võistlusrajalt väljapoole alles hea seltskond ja jahimeeste ühine huvi laskespordi vastu. See loob ka võimaluse kogemusi vahetada, uusi tutvusi ja sõprussuhteid luua ning näha, kuidas teistes seltsides tegevusi korraldatakse.“
NOORED ON TULEVIK
Noorte kaasamine on olnud üks IDA Karika olulisi eesmärke juba algusest peale.
„Üks olulisemaid asju – need tavalised noored saavad seda muidu proovida,“ ütleb Veiko Rosi.
Rita Vilk peab noorte kaasamist vajalikuks kogu jahinduse tuleviku seisukohalt:
„Kui tahame, et jahimeeste traditsioonid ja oskused edasi kanduksid, peame andma noortele võimaluse juba varakult kaasa lüüa, õppida ja ennast proovile panna.“
Võistlused annavad noortele võimaluse arendada laskeoskust, õppida ohutut ja vastutustundlikku relvakäsitsemist ning tutvuda teiste noorte ja jahimeestega.
„Meie eesmärk on, et noored tunneksid, et nad on jahimeeste kogukonnas oodatud ja neil on seal oma koht. Loodame, et tänastest noortest kasvavad homsed aktiivsed jahimehed ja traditsioonide edasikandjad.“
OHUTUS, OSKUSED JA VASTUTUS
Jahinduses on hea laskeoskus lahutamatult seotud ohutusega.
Regulaarne harjutamine ja võistlustel osalemine annab võimaluse oma oskusi kontrollida ning märgata, millistes valdkondades on veel arenguruumi.
Samas ei ole oluline ainult hea tulemus.
„Sama tähtis on turvaline ja vastutustundlik relvakäsitsemine, distsipliin ning teiste võistlejatega arvestamine,“ rõhutab Rita Vilk.
Ka Marko Vinni toob välja praktilise poole:
„Mida paremini ja kindlamalt me jahirelvaga tunneme, seda ohutum on meie jahikaaslastel ja seda humaansemalt sooritame metsas lasu ulukile.“
MIS TEEB IDA KARIKAST ROHKEM KUI LIHTSALT LASKEVÕISTLUSE?
Võib-olla kõige paremini võtab selle kokku Veiko Rosi:
„See, et sellest on kujunemas kogukond, kes saab vabalt suhelda ja kohtuda vabas õhkkonnas.“
Rita Vilk lisab:
„Kui inimesed tulevad võistlusele tagasi, võtavad sõbrad kaasa ja jäävad pärast võistlust veel koos aega veetma, siis teame, et oleme saanud hakkama millegi suuremaga kui lihtsalt ühe võistluse korraldamisega.“
See ongi ilmselt IDA Karika kõige suurem väärtus.
VIIS AASTAT JA EDASI
Esimese juhatuse jaoks tähendab viie aasta täitumine seda, et ühest ettepanekust on saanud traditsioon.
„Väga palju, sest ühest ettepanekust on välja kujunenud traditsioon ja võib-olla üks lahutamatu osa meie jahimeestele nagu on seda „Aru Kult“,“ ütleb Andres Toomingas.
Marko Vinni sõnul näitab viis aastat seda, et jahimehed on võistluse omaks võtnud.
„Laskesari on leidnud oma koha iga-aastases kalendris. Ja selle üle saab ainult rõõmu tunda.“
Veiko Rosi võtab selle kokku lihtsalt:
„Et sellest on saanud vahva traditsioon.“
Praegune korraldusmeeskond vaatab järgmistele aastatele samuti positiivselt.
„Järgmised viis aastat sama hoogsalt edasi minna,“ ütleb Rita Vilk.
Viie aasta juubeliaastal soovitakse eelkõige tähistada head koostööd, sõprust ja ühiseid tegemisi ning loodetakse, et võistlussari kasvab veelgi.
Eesmärgiks on jõuda selleni, et jahtkondi oleks võistlemas kümme või rohkem.
MIKS TULLA IDA KARIKALE?
Miks peaks üks jahimees järgmisel aastal IDA Karikale tulema?
Andres Toomingas vastab:
„Sest siis ta tõestab ennekõike iseendale, et julgeb tulla tiiru laskma, mitte ei karda, ja loomulikult saab head seltskonda nautida.“
Marko Vinni sõnul ei jookse harjutamine kellelgi mööda külgi maha.
„Lihtne – mitte kellegi meist ei jookse harjutamine mööda külgi maha. Mida paremini ja kindlamalt me jahirelvaga tunneme, seda ohutum on meie jahikaaslastel ja seda humaansemalt sooritame metsas lasu ulukile.“
Veiko Rosi ütleb:
„Sest see on meie võistlus, kus pigem toetatakse üksteist ja antakse õigeid näpunäiteid, kuidas õigesti ja paremini lasta.“
Rita Vilk võtab kogu mõtte kokku:
„IDA Karikale peaks tulema sellepärast, et siin saab korraga mitu head asja kokku – saab ennast laskespordis proovile panna, oma laskeoskust arendada, teistega mõõtu võtta ja samal ajal hea seltskonnaga aega veeta.
Aga kõige tähtsam on see, et IDA Karikale ei tulda ainult võitma. Siia tullakse kohtuma sõprade ja teiste jahimeestega, uusi tutvusi looma ning lihtsalt ühte head päeva veetma.
Ja kui pärast võistlust mõtled, et „järgmine kord võiks paremini lasta“, siis ongi juba põhjust tagasi tulla.“
SUUR AITÄH MEIE TOETAJATELE!
IDA Karika tugevus ei seisne ainult korraldajates ja võistlejates. Suur osa võistluse õnnestumisest on ka meie toetajatel, kes on leidnud võimaluse ja soovi jahimeeste tegemistele kaasa aidata.
Eriline tänu kuulub meie suurele toetajale Linnamäe Lihatööstusele, kes on olnud meie ideedega alati kaasas ning aidanud kaasa sellele, et võistluspäevad oleksid osalejatele veelgi meeldejäävamad.
Suur kummardus kõigile, kes on oma toodete, kinkekaartide, auhindade või lihtsalt hea tahtega IDA Karikat toetanud.
Meie toetajad:
- LiluStudio
- Rosi Puhkemaja
- Anome AS
- Linnamäe Lihatööstus
- Mäe-Püssa Mesi
- MyMagic
- Glafira
- Fish&Sport / Fish & Hunter
- Luna Ilusalong
- Eve Rest Massaažisalong
- Eike Sushi
- Arabella Kohvik
- Diosa Helena
- Printshark
- W.EG Eesti
Tänu sponsoritele on võitjatele olnud võimalik pakkuda väga mitmekesiseid auhindu – kinkekaarte, jahipidamiseks vajalikke abivahendeid, iluteenuseid, toiduelamusi ja palju muud.
Parimad võistkonnad on saanud näiteks Arabella Kohviku kinkekaarte, et tähistada ühist võitu ühise lõunasöögiga. Võistlejatele on jagatud erinevaid kinkekaarte, mida saab kasutada meie toetajate juures.
Eriliseks auhinnaks on olnud Rosi Puhkemaja majutus, mis annab võitjatele võimaluse oma saavutust koos tähistada ning lihtsalt ühiselt aega veeta.
Aitäh kõigile sponsoritele ja toetajatele! Teie panus aitab sellel traditsioonil kasvada.
LÕPETUSEKS
IVJS-i tugevus peitub inimestes – ja nendes inimestes, kes neid ümbritsevad.
IDA Karikas on hea näide sellest, kuidas ühest väikesest mõttest võib aastatega kasvada traditsioon, mis toob inimesed kokku. Siin on võistlemist, pinget ja hasarti, aga sama palju on siin naeru, juttu, uusi tutvusi ja vanade sõprade kohtumisi.
Esimene juhatus pani aluse.
Järgmised korraldajad on traditsiooni edasi viinud.
Sponsorid on aidanud auhinnalauda rikkalikumaks muuta.
Võistlejad on andnud võistlusele elu.
Ja nüüd ootab ees viies aasta.
Olgu järgmised aastad sama sisukad, tegusad ja sõbralikud.
Kohtume järgmisel IDA Karikal!
Ja kui tuled võistlusele, võta kaasa ka hea tuju – sest IDA Karikale ei tulda ainult laskma. Siia tullakse koos olema.
https://forms.gle/9ETznnxfFgvNGwgAA ole pai, anna väike tagasiside meie laskevõistlusele, et saaksime seda paremaks muuta.