IN MEMORIAM
Ilmar Kangur
20.07.1933–15.04.2021
Üle poole sajandi oli tema kireks olnud jahilkäimine. Ilmari sõnul peab jahimees eeskätt loodust ja loomade bioloogiat hästi teadma.
Ilmar Kangur oli pool sajandit tagasi esimese jahimeeste kokkutuleku üks korraldajatest.
Ilmar Kangur meenutas, et loodushuviline oli ta juba lapsena. „Juhatasin koolis noorte naturalistide ringi. Poisid kutsusid mind kapsakuivatajaks,“ naeris Ilmar. „Koolipoisina hakkasin ka kollektsioneerima. Kõigepealt kogusin marke, põhiline teema ikka loodus ja loomad.“
Huvi looduse vastu viis õppima Tihemetsa tehnikumi, mis jäi siiski pooleli. „Lõpetasin Pärnus eksternina keskkooli ja kutsuti Tallinna Noorte Häälde tööle. Ajakirjanikku minust siiski ei saanud.
Kangurid jõudsid noore perena Jõhvi, mis jäi nende kodulinnaks järgnevateks aastakümneteks.
Esialgu läks Ilmar tööle Jõhvi metsapunkti, hiljem kutsuti Jõhvi võitööstusesse. Kaugõppes hakkas ta õppima ehitust, EKE õppekeskuse juures olid aastased kursused. Pikki aastaid töötas Ilmar Kangur ETKVL-i ehitusvalitsuse Jõhvi jaoskonna juhatajana. Ta on käinud ehitamas ka Karjalas ja Moskvas.
Jõhvis elades hakkas Ilmar jahil käima. Alguses olid põhiliselt jänese- ja linnujaht. „Mul oli inglise setter Flora. Temaga koos sõitsime ikka motorolleriga linnujahile. Lemmik oli kindlasti nepijaht,“ meenutas Kangur toona. Kuid linde Ilmar ainult ei jahtinud, vaid käis noorena päris palju koos Fred Jüssi ja Tiit Randlaga ka kotkapesi otsimas.
Ilmar Kanguri koduklubi oli Põlevkivibasseini jahindusklubi, kus ta oli aastaid ase-esimees.
Kui 1967. aastal asutati Eesti Jahimeeste Selts, siis otsustati korraldada järgmisel aastal üleriigiline jahimeeste kokkutulek. Selle suure massiürituse korraldamise kogemused jahimeestel peaaegu puudusid, varem oli Kalevi jahindusklubide nõukogu korraldanud 3 väiksemat kokkutulekut, millest viimane toimus 1964. aasta suvel Toila-Orus. Ilmselt oli see ka põhjus, miks esimese üleriigilise kokkutuleku paigaks valiti sama koht.
Ilmar Kanguri jahikollektsioon on omamoodi jahindusmuuseum. Kogusse kuulub tuhandeid temaatilisi postkaarte ja esimese päeva ümbrikke, fotosid, jahimärke ja medaleid, haruldane on tema mündi- ja paberrahakogu. Peale selle on veel jahikirjandus, särgikogu ja tikutopsietiketid ulukiteemal. Riiuleid kaunistab jahimotiividega õllekannude kogu, mis pärineb valdavalt Saksast ja Tšehhist.
Eesti jahindusajaloo talletamisel on sellel kõigel hindamatu väärtus. Nii nagu Ilmar Kangur isegi oli Eesti jahinduse grand old man, 1983. aastal sai Ilmar Kangurist ENSV jahimeeste seltsi auliige ja 2007. aastal anti talle EJS teenetemärk Ilves ja 2013. aaasta vapimärk Metsis.
Sügav kaastunne omastele!
Ida-Viru Jahimeeste Selts
Eesti Jahimeeste Selts